Täiesti arusaadavatel põhjustel on paljudel inimestel suur mure tuleviku ees. Proovitakse ette ennustada, mis hakkab toimuma lähima kuu, paari, poolaasta ja paari aasta jooksul. Investorid tahavad tabada õiget hetke oma investeeringute ostuks/müügiks. Aga selge on see, et keegi meist ei oska praegu ette ennustada, mis veel juhtuma hakkab.

Nagu ütleb Pärsia kõnekäänd, ka see (kriis) läheb mööda. Ärme lase nina norgu ning püüame olla valmis selleks, kui elu taas keema läheb. Selles emotsioonide virr-varris on parim aeg proovida leida ka mõned positiivsed asjad meie elus. Jah, just praegu, kui oleme soovituslikult kodutööl või lausa “sundpuhkusel”. 

Meile on antud vaid üks elu, üks keha ja üks mõistus. Toidame oma meelt positiivsete mõtetega ja hoiame keha siiski tegevuses, kuigi mõnedel aegadel on kõike seda raskem teha ja pead vaevavad muremõtted tuleviku osas. 

Rohkem aega

Kuna paljud on suunatud kas kodusele tööle või on tööandja ajutiselt palunud töölt kõvale jääda, sest hetkel pole selles valdkonnas tööd pakkuda, siis võiksime oma aega kulutada nendele asjadele, mis on meile tähtsad kuid millele tavaliselt aega ei leidu. Kodukontoris peab küll tööd tegema, aga aega saab kokku hoida ainuüksi juba selle pealt, et hommikul ei ole vaja ennast kontorivalmis sättida ning sõita tööle. Samuti jääb tegemata tagasisõit ja kokku annab see juba päris suure ajavõidu. Kasutagem seda aega selleks, et me oleksime iga päev paremad ja tunneksime sellest rõõmu.

Lapsed ja pere

Praegu on parim võimalus veeta rohkem aega oma lastega, sest lapsed on meil koduõppel ja ära on jäänud trennid ning huviringid. Kõiki neid huviringides tehtavaid tegevusi saame me väga hästi teha oma lastega koos kodus, samuti on tore teha trenni koos lastega. See on ülihea võimalus tunda rõõmu oma perest, olla tänulik, et nad on olemas ja nautida aega üheskoos. 

Hoia ennast ja oma lapsi eemale nendest asjadest, mis lihtsalt kulutavad aega ja paku võimalusi endale kui lastele tegeleda sellega, mis arendavad mõtlemist, teadmisi, usku endasse ja oma tegevusse.

Vaikus ja rahu

Kindlasti on seda kodusolemise ajal rohkem neil, kellel pole mitut last tähelepanu nurumas, aga saan omast käest öelda, et isegi koos lastega on võimalik leida momente, mil saad ise vaikselt asjade üle järele mõelda. Praegu on hea hetk võtta natukeseks aeg maha ja arutada endamisi, kas ma teen õiget tööd, kas ma tahan seda teha ka järgnevatel aastatel ja kas ma tunnen sellest piisavalt rahuldust. 

Selline järelemõtlemine on väga oluline, sest paljud meist ei ole tegelikult õnnelikud tehes seda, mida me igapäevaselt teeme. Ehk on see praegune “aja mahavõtmise” moment võimalus, mis laseb analüüsida, mida me elus teha soovime ja kuhu tahame välja jõuda?

Lugemine ja iseenda harimine

On küll väga ahvatlev võtta kätte telekapult ja “lõõgastuda” õhtuti mõne seriaali või telesaate ees. Praegu võiks selle asemel just võtta kätte mõne raamatu, mida oled tahtnud juba ammu lugeda, aga ei ole mahti saanud. Raamatud õpetavad meile palju ja hea raamatuga juhtub selline imeline asi, et kui juba alustad, siis on väga raske seda käest panna, sest soov on edasi ja edasi lugeda. 

Mida rohkem me ennast harime, seda targemaks me saame, mida targemaks me saame, seda paremaid otsuseid oskame enda jaoks vastu võtta. Ja nii läheb ka elu paremaks. See kuidagi toimib lumepalliefektina.

Väljasõit loodusesse

Jah, kaubanduskeskustes ja üldse avalikes kohtades käimine ei ole praegu soovitav. Paljud kohad on viiruse tõttu sootuks suletud, aga õnneks on Eestis kuhjaga vabas looduses viibimise võimalusi. Rõõm on ka sellest, et päevad muutuvad järjest pikemaks ning soojemaks, päike paistab üha enam, sunnib viirused kiiremini surema ja toob meile rohkem energiat. 

Hea on nautida kevadist värsket õhku puhtas looduses, vaadata, kuidas puud ja põõsad tärkavad ning esimesed õied juba pistavad pea mullast välja. 

Kokkuvõtteks

Hoolitse iseenda eest. Ära lase negatiivsetel mõtetel ennast kimbutada. Jah, Sa ei saagi teha otsuseid teiste inimeste eest ja Sa ei saa sinna midagi parata, et praegu on maailmas viiruse pandeemia, aga mida Sa saad teha, on muuta see aeg, mis antakse ainult Sinu enda jaoks ja perega koosolemiseks ning muuta see imelisteks hetkedeks, saades ise paremaks inimeseks. 

Kuidas käituda, kui oled veel terve:


1. Ära anna kellelegi kätt. Selle asemel näita keskmist sõrme – nii hoiavad inimesed sinust eemale ja sul on väiksem tõenäosus nakatuda.


2. Ära puuduta oma nägu ega silmi. Hoopis haara juustest, kitku need välja ja karju appi – nii maandad stressi.


3. Ära kohtu kellegagi. Suhtlemiseks kasuta ainult arvutit või telefoni (just nii, nagu oled teinud tänaseni). Räägi või kirjuta lemmikkanalit kasutadest inimestele kõik, mis sa neist tegelikult arvad – nii saavutad kindlalt tulemuse, et keegi ei soovigi sinuga kohtuda.


4. Ära suudle ega kallista lapsi, rääkimata võõrastest. Lapsed on viiruste inkubaatorid. Olles ise hästi armsad ja üsna hea vastupanuvõimega, levitavad nad haigust nagu väikesed mürgipurskkaevud.


5. Müü maha kogu oma vara ükskõik, mis hinnaga ja osta saadud raha eest kartuleid, tatart, konserve. Ja ära unusta varuda suuremas koguses vetsupaberit!


6. Kui tunned kedagi, kes on haige, soovita tal suhelda võimalikult paljude vanemate inimestega. Vanemad inimesed on nõrga tervisega. Üle 80-aastaste suremus viiruse tõttu on hinnanguliselt 15%. Mida vähem on neid, kelle eest tuleb nende vanuse tõttu hoolitseda, seda enam jääb igasugu kraami üle meile, noorematele ja tervetele.


7. Hangi endale relv ja võimalikult palju laskemoona. Sul läheb vaja tõhusaid kaitse- ja ründevahendeid, kui võitled teiste inimestega viimaste kartulite ja vetsupaberi eest või peletad eemale ärritunud inimesi, kellele oled näidanud keskmist sõrme.

Olge terved!

Kinnisvara arenduse puhul võib kindel olla, et aeg-ajalt tuleb ette olukordi, millega pole plaanides arvestanud. 

Kõige rohkem riske realiseeruvad alustavatel kinnisvaraarendajatel. Üks põhjuseid on muidugi see, et alustatakse naiivselt ja ei osata ohte oodata. Hea uudis on, et kui olla teadlik ning valmis riskideks, siis on võimalik neid ära hoida.

Kõige olulisemad riskid on:

Eelarverisk

Eelarverisk on seda suurem , mida algajam arendaja Sa oled ja mida rohkem otsustad tegevusi enda peale võtta. 

Olukorras, kus plaanid ehitada krundile uue maja ja lased selle teha peatöövõtuettevõttel, on eelarvestamine lihtsam kui näiteks amortiseerunud maja renoveerimisel või kui soovid ise olla mõnedes tegevustes projektijuht. 

Rahavoogude risk

Kuna me ise teame oma projekti ja usume sellesse, siis võib juhtuda, et hindame korterite müügiperioodi üle, elik arvestame sellega, et projekti käigus saame kasutada broneeritud korterite võlaõiguslikest lepingutest saadud ressursse. Tean, et seda viga on teinud väga paljud alustavad arendajad, kaasa arvatud ma ise. 

Kui sellega eksida väiksemas mahus, ehk panna rahavoogude pessimistlik stsenaarium ka enne projekti algust kirja, siis ei pruugi see projektile suurt ohtu avaldada, aga on projekte, kus kahjuks ei ole seda tehtud ja seetõttu on läinud pankrotti. Pankrott ei ole tulnud mitte sellest, et projekt ise ei ole hea, vaid sellest, et rahavooliselt ei ole suudetud projekti piisavalt hästi juhtida. 

Siinkohal panen südamele, et tehke kindlasti pessimistlik rahavoogude stsenaarium ja olge valmis selle realiseerumiseks. 

Naabritega seonduvad riskid

Naabritega peab alati suhtlema ja kuidagi ikka juhtub nii, et leidub üks naaber, kes ei taha, et sa olemas oled. Selliselt on väga raske läbirääkimisi ka pidada. Meil on juhtunud kahel objektil nii, et on see üks naaber, kes on nõus ainult sellega, et sa seal ei ole. Nii on kokkuleppeid väga raske saavutada ja sellistel juhutdel aitavad pigem juriidilised kaitsed Sinu tegevusele kaasa. Kui oled omalt poolt kõik variandid heanaaberliku käitumisega läbi proovinud ja vastaspool ainult väidab, et talle sobib see, kui Sind ei ole, siis lihtsam on anda suhtlus üle juristidele, sest ega ei saa tegemata jätta seda, mis on vaja ära teha. 

Selline negatiivne naabri käitumine võib küll harja punaseks ajada, aga parim on rahu säilitada ja mitte olukorda nii hinge võtta. Naaber ei saa ära keelata planeeringu järgi lubatud ehitisi ja tegevusi Sinu enda maa peal. Kurb on see, et kõik võtab aega, aga hea uudis on, et lõpuks saab kõik korda.

Partneritega seotud riskid

Partnerite puhul kindlasti soovitan sõlmida kokkulepped enne projekti algust. Inimesed võivad üllatada Sind oma käitumisega, kuigi alguses tundub kõik väga ilus ja roosiline.

Aja muutudes võivad partnerite soovid ja nägemused muutuda, samuti võivad rasketes hetkedes partnerite käitumismustrid erineda. Lihtne on alustada, kui on projekt ja raha ja soov teha projekti. Samas on kindel see, et mingist hetkest projekti käigus, läheb olukord pingelisemaks ja need pinged võivad edasi kanduda partnerite omavahelistesse suhetesse. 

Kui projekti algusest peale on läbi mõeldud – kuidas teatud olukordades käitutakse, siis tekib vaidlusi vähem, sest partnerlusleppes on kirjas, kuidas käitutakse konkreetsetes situatsioonides.

Vaidlused partnerite vahel ei tähenda absoluutslet seda, et keegi on hea või keegi halb. Teatud olukordades on nägemused inimetel lihtsalt erinevad ja seetõttu tuleks püüda ka teisest poolest aru saada ning ühiselt lahendus leida.

Ehitusriskid

Ehituslike riskide katteks kindlasti tehke kindlustus. Kõik võib minna hästi, aga ei pruugi. Kindlustusmakse võib tunduda suur kuid see on nii palju väiksem kui risk, mis võib tekkida. 

Keegi ei pruugi pahatahtlikult midagi teha, aga võib juhtuda, et materjal on defektne ja seda pole pealtnäha aru saada. 

Riskide realiseerumisel on hea teada, et kõik on kindlustatud ja olukorra kordasaamine on vaid aja küsimus. Loomulikult on ka aeg raha, sest intressid jooksevad ja kortereid ei pruugi saada õigeaegselt klientidele üle anda, ehk siis rahavooliselt ollakse keerulisemas seisus, aga vähemalt aitab kindlustus otsesed kahjud hüvitada, mis on projekti kulgemise juures väga oluline.

Lepingud

Lepingud (ehituslepingud, üürilepingud jne) laske üle vaadata headel juristidel. Siin pean silmas kõiki lepinguid, mida teete, sest lepingud ei ole omavahelisel koostööl niisama välja mõeldud. Lepinguid on ka alati hea täiustada, kui ilmneb mingis projektis puudujääk, mida pole lepingus kajastatud, siis tasub see järgmises projektis kindlasti lepingusse sisse kirjutada. 

See kõik on vajalik hilisemate vaidluste vältimiseks ja vähendamiseks. 

Üürnike risk

Üürnike risk, nii selle koha pealt kui ostad maja, milles on juba üürnikud, kuidas nendega kokkuleppele saada, et nad välja koliksid ja kindlasti ka uute üürnike risk.

Kes on ostnud amortiseerunud üürimaja koos üürilepingutega, teab et inimeste ja perede väljasaamine ei pruugi olla väga lihtne, eriti kui sealsetes korterites on elatud kümneid aastaid ning makstud ülivähe üüri. Inimlikult on väga hästi arusaadav, et keegi ei taha oma kodust sunniviisiliselt välja kolida ja  kui üür on olnud hästi madal, siis alternatiivid ei ole väga ahvatlevad. 

Üürimajade ehitamisel on keeruline finantseeringu saamine, sest elukondlikus kinnisvaras ei ole nii, et ankurüürnikud teevad sinuga juba lepingu aasta aega enne objekti valmimist ära . Üürnikud hakkavad maja vastu huvi tundma küll enne valmimist, kuid nad siiski soovivad füüsiliselt midagigi näha, kuhu nad kolivad. Oluline on üürimajade puhul ka korterite sisustus – kui kvaliteetne see on ja milliste funktsioonidega.

Maksurisk

Kinnisvaraarendajad peavad väga hästi teadma, kuidas mis projekte maksustatakse. Eriti kinnisvara puhul maskudes eksimine võib kaasa tuua väga suure lisakulu. 

Alustavad ja tihti ka juba tegutsevad kinnisvaraarendajad ei pruugi teada kõiki maksunüansse, mis neid kinnisvaraarenduse valdkonnas ees ootavad. Seetõttu on mõistlik leida endale hea maksuadvokaat, kes saab nendes küsimustes aidata. On kindlasti ka väga häid raamatupidajaid, kes on kinnisvara maksustamises pädevad, aga raamatupidajatelt ei saa eeldada, et nad kõiki maksunüansse teavad kuna kinnisvaratehingutega on seotud mitmeid erandeid. Parim lahendus sünnib arendaja, raamatupidaja ja maksuadvokaadi ühises koostöös. 

Maksuriskidest kirjutasin eraldi postituse, mida saab lugeda siit

Asukoharisk

Kinnisvara põhiline väärtus seisneb tema asukohas. Põhimõtteliselt kõike muud peale asukoha saab kinnisvaras muuta. Seetõttu peab kinnistu valikul olema väga tähelepanelik ja mõtlema järele, kas see asukoht, mis Sulle on silma jäänud, on parim. 

Asukohta saab vaadata väga erineva nurga alt – millisesse linna soovin ma oma kinnisvara arendada, millisesse linna piirkonda ja isegi piirkonna sees on krundid jaotunud paremateks ja kehvemakteks kohtadeks. 

Majanduskeskkonnast tulenev risk

Ei pea tõenäoliselt mainima, et turud käivad tsüklitena ja nii nagu muud varad, tõusevad ja langevad ka kinnisvara hinnad erinevas majandustsükli osas. Eriti ohtlik on osta kinnisvara, mis ei tooda, näiteks maatükk majanduse kõrgtipul, suure laenukoormusega. Eriti kahju on kui ostja otsustab selle maatüki osta ettevõttesse, kus tal on toimiv ja hea tootmine. 

Kui nüüd tekib olukord, kus maatükki väärtus, mis ei tooda, langeb ja võlausaldajad soovivad tagatist juurde, mida pole anda, või ettevõte, mis varasemalt suutis laenu teenindada, on majanduslanguses kehvemas seisus, võib selle soetatud “hea investeeringu” tagajärg olla kogu ettevõtte pankrott. Seetõttu varakaitse eesmärgil kindlasti on esimene reegel see, et vara ja tegevus tuleks hoida eraldi ettevõttes. 

Teiseks olla ettevaatlik projektidega, mis on pikaajalised. Renoveeritava maja või maatüki ostmisega tuleb arvestada, et ehituseks alustamiseks kulub aega ja kui projekt on ostetud majanduse kõrghetkel, siis on oht, et ehitust saab ehitusloa alusel alustada alles majanduslanguse ajal. Kui projekt on ostetud oma vahenditest ja võlausaldajaid ei ole sellesse kaastatud, siis võib oodata rahulikult kuni järgmise tõusutsüklini enne arendustegevuse algust, aga kui kaasatud on võlausaldajad ja tegu on lühikeste laenulepingutega, siis võib olla projekt ohus. 

Kindlasti on oluline oht see, kui miskil põhjusel pangad otsustavad enam mitte kodu ostjatele laene väljastada või teevad seda tingimustel, mis on inimestele raske vastu võtta. Sellisel juhul korterite müük langeb, hinnad langevad ja projekti eelarve ei pruugi seda välja kannatada.

Kokkuvõtteks

Kinnisvaraarendusega käivadki alati kaasas riskid ja ükskõik, kui hea Sa oled, siis arendustegevus toob Su teele ikkagi mingi üllatuse. Hea on sellega arvestada ja rahulikult mõelda, kuidas erinevaid olukordi kõige paremini lahendada.

Kokkuvõtteks soovitan teha alati kindlustus ning püüda mõista ka teist osapoolt, kuigi see vahepeal tundub ilmvõimatu. Inimesed ongi erinevad ja mida mõistlikumad me ise oleme, seda paremini projektid õnnestuvad. Samuti jääb endale hea tunne, kui oled käitunud enda kõige parema mina järgi.

Tänasel Äripäeva Kinnisvarakonverentsil jäi kõrvu jätkuv optimism kinnisvarasektoris. Positiivset lähitulevikku näevad nii arendajad kui maaklerettevõtted.

Ootamas on ka palju muutusi ning seekord toodi erilise tähelepanu alla digitaliseerimine. Kinnisvara siiski hetkel on jätkuvalt veel aja hammasrataste vahel ning kasutab traditsioonilist inimtööjõudu palju, kuid see on muutumas nii ehituses endas kui ka kogu arendus- ja müügiprotsessis.

Siinkohal teen väikese kokkuvõtte, mida konverentsil kuulsin.

Kinnisvarahinnad

Hinnad on kasvanud ja paljud arvavad, et hinnad on liiga kõrged. Kuid reaalsus on see, et ainult m2 hind ei ütle meile midagi. Me peaksime panema m2 hinna mingisse konteksti, näiteks võrdlema seda palkadega. Kui seda teeme, siis näeme, et palkade kasv kinnisvara müügihinnaga võrreldes on tõsunud samal määral. See näitab, et suheliselt ei ole kinnisvara hinnad, vähemalt Tallinnas, kus vaadatakse nende kasvu kõrgendatud tähelepanekuga, muutunud.

Kui vaadata kooskõla kinnisvarahinna ja üldmajanduse vahel, siis Eesti Panga mudeli järgi on näha, et kui buumi ajal olid kinnisvarahinnad kõvasti üle stabiilsuse, siis praegu on kinnisvara hinnad ainult natuke üle prognoositava stabiilsuse. Tuleb ka tähele panna, et ega keegi ei tea, milline täpselt on see stabiilsuse punkt.

Taavi Raudsaar tõi välja, et ka majanduses endas võib olla omakorda mullistumine, kuid Eesti Pank seda praeguses olukorras ei näe.

Ehituse ja arenduse maht

Eluasemearenduste maht on jõudnud tasemele, kus edasine kasv poleks tõenäoliselt enam optimaalne. Ka kaubandus- ja büroopindasid on jõudsalt juurde arendatud.

Vakantsusmäärad on madalaks jäänud. Arendajad tõid välja, et järjest rohkem tuleb tähelepanu pöörata maja heale kvaliteedile ning terviku elukeskkonna väljaehitamisele. Seetõttu võetakse meelsamini ette mitme maja või terve kvartali arendus vs üksikute elamute arendus. Esiteks siis saab mahu pealt ehituses kokku hoida ja teiseks mõjub piirkonna arendus hästi kliendi rahulolule.

Tuleks vaadata, kui suure osa moodustab ehitus ja kinnisvarasektor üldmajandusest ehk kui suure osakaalu annab see sektor SKPst. Eestis on see suhteliselt kõrgel tasemel praegu, aga ohumärke Eesti Panga silmis veel pole.

Hetkel pole veel selline olukord, kus õpetajad hakkavad minema maakleriks. Kui selline liikumine hakkab tekkima, siis on kindlasti asi juba halb.

Demograafia

Väga paljud esinejad tõid välja demograafilise olukorra ja sellega kaasnevad ohud. Toimub linnastumine, mainiti isegi hüperlinnastumist. Tallinn saab sellest oma võidu, sest linnad on nagu gravitatsioon – mida suurem on linn, seda rohkem ta endasse tõmbab.

Eestis jääb kõige aktiivsemas eas eluasemeostjaid ja elukohavahetajaid lähiaastatel vähemaks.  See mõjutab eluasemeturu aktiivsust. Noored on rohkem aktiivsed elukohti vahetama, seega ostukliente jääb vähemaks.

Suurem pilt

Kinnisvaraturg käib sama jalga, mis maailma majandus. Kaubavahetuse maht on esimene indikaator, et majandus hakkab jahenema. See protsess on juba käima hakanud. See mõjutab ka tööstust ja eksport on seda tunnetamas. Eesti eksportijad tunnetavad välisturgude jahenemist ja konkurentsivõime langust. Varem või hiljem hakkab see mõjutama ka sisemajanduse teisi sektoreid.

Eesti majandus jätkab aeglustuval kursil kasvu. Oluline on siinkohal näha, et tegu on siiski kasvuga, kuigi see väheneb võrreldes paari eelmise aastaga, mis tähendab, et ettevõtjate jaoks läheb olukord keerulisemaks. 2018 – 4,8%, 2019 – 3,4, 2020 prognoos on 2,3%,  Euroalal keskmine kasv on ca 1%.

Tööhõive

Tööhõive on suur. See mõjutab oluliselt kinnisvaraturgu. Tööhõive väga suurt täiendavat kasvu näha ei ole, sest inimesed on juba tööl. Hetkel ei tööta vaid inimesed, kes ei taha/saa tööd teha, näiteks on lapsehoolduspuhkusel või soovivad teha oma ettevõtte.

Peame täiesti eraldi vaatama inimesi, kes on lühiajaliselt Eestis tööl. Paljudes numbrites neid inimesi ei kajastata, aga nad siiski suurendavad nõudlust eluasemete järele üürikinnisvara näol.

Laenuturg

Kinnisvaralaenude kasv on kiire, aga tänu hoogsale majanduskasvule pole võlakoormus suurenenud.

Jätkuvalt tõdeti, et kuigi euribor on väga madal, siis reaalselt pangalaenude intressimäärad on kasvanud. Samas rahaturgudel oodatakse, et baasintressimäärad jäävad madalaks pikemaks ajaks.

Need pangad, kes on tahtnud kasvada, on hetkel saanud kasvada lahkunud pankade arvelt, aga nüüd on see auk täidetud ja edasine kasv tuleb juba turu konkurentsi arvelt, seega võib prognoosida, et intressid võiksid veidi väheneda, aga seda pigem minimaalselt.

Arendajad oma prognoosides tunnistasid, et projektis ei saagi ehitust alustada kui ei ole tehtud ettemüüki 40-60%, sest see on panga tingimus, kuidas nad finantseerivad kinnisvaraarendust. Külaliskorterite arendust ja veidi teistsuguste ärimudelite finantseerimist panga poolt väga oodata ei ole, selleks peavad arendajad leidma alternatiivse rahastuse allika.

Innovaatilisus tulevikku vaadates

Objektid peavad tulevikus olema üha paremini läbi mõeldud ja suunatud kindlale kliendile. Noored liiguvad palju ringi ja nende soovid on teistsugused, eelistatakse co-working kohti ning elamiseks üüripindasid, mis võimaldavad kõiki mugavusi.

Ehitusse sisenevad ka juba robotlahendused, millega on efektiivsem ja kiirem maju ehitada. Moodulehitus läheb populaarsemaks. Priit Uustulnd, Kaamos Kinnisvara tegevjuht mainis, et nad tõenäoliselt proovivad ühe oma uue projekti puhul ka juba valmis ehitatud vannitubasid.

Selge on see, et ka kinnisvara liigub üha enam digitaliseerimise suunas. Need, kellel on süsteemid paremini juba praegu digitaalselt üles ehitatud, on võidus, sest info on paremini hallatud ja see vajab vähem inimressurssi.

Müügis ei pruugi enam 3D lahendustest piisata. Kuna eriti Tallinnas ostetakse kinnisvara uusarendustes paberi pealt, siis hea lahendus on kasutada ära virtuaalmaailm ja viia inimene läbi virutaalprillide oma uue kodu keskkonda, et tekitada temas emotsioon ja seejärel kindlam ostusoov.

Energiatõhusus ja –säästlikkus saavad üha olulisemaks kliendi silmis. Tõuseb ka puidu kasutus ehitusel. Juba täna saab ehitada kõrghooneid puidust. Puidul on mitmeid eeliseid, näiteks hingavus, kiire paigaldus paneelidena ja isegi on parema tulepüsivusega.

Kokkuvõtteks

Tegu oli väga huvitava päevaga, mis sisaldas säravaid ettekandeid. Rõõm oli näha positiivseid noote ja kuulda, kuidas arendajad soovivad teha järjest paremaid maju, andes lisaväärtust nii linnale kui uuele kodu ostjale.

Kuna majanduses prognoositakse jätkuvat kasvu, siis loodetavasti saavad kinnisvaraarendajate suured ja uhked plaanid ka teoks. Lisaks tuleb arvestada, et ka kinnisvaraturg peab ajaga kaasa minema ning protsesse rohkem digitaliseerima.

Äripäevale aitäh huvitava päeva korraldamise eest!

Täna ilmus Äripäeva Ehituse kuukiri ja seal on üks artikkel, mis räägib riigi plaanist ehitajate tegevusel teravamalt silm peal hoida. Nimelt Maksu- ja Tolliamet, Politsei- ja Piirivalveamet ning Tööinspektsioon plaanivad võitlema hakata ehitussektori käibemaksupettuste ja ebaseadusliku võõrtööjõu kasutamise ning ümbrikupalga maksmise vastu.

Selleks valminud kava paneb igale suuremale ehitusplatsile kohustuse registreerida kõigi platsil käijate nimed ja edastada nende tööplatsil viibimise aeg kesksesse riiklikku andmebaasi. Selle kohta saab rohkem infot lugeda Äripäevas ilmunud artiklist siit.

Ka minult paluti selle kohta kommentaari ning lisan siia oma arvamuse, mis trükiti ära tänases Ehituse kuukirjas:

Selle idee kasulikkus ei seisne mitte ainult riiklike institutsioonide ülevaates, vaid ka õiglases töö hinnas. Need ettevõtted, kes tasuvad õiglaselt makse vs need, kes kasutavad maksudest kõrvalehiilimisi, ei ole võrdses konkurentsipostistioonis.

Küsimus on nüüd selles, kuidas seda probleemi lahendama hakata. Meie kui peatöövõtuettevõte oleme rohkem pööranud tähelepanu alltöövõtjate ehitusmeeste turvalisusele – meie fookuses on olnud kohustus kanda turvavarustust ja koristada enda järelt keskkonnareostust tekitamata. Eeldades, et kui inimesed käivad tööl ja teevad oma tööd hästi, siis neid tasustatakse ka alltöövõtjate poolt vastavalt. Kuna alltöövõtjate arved on olnud suuremad kui 1000 eurot, siis on ka maksutulu deklareeritud.

Kui väljapakutud süsteemi kasutama hakata, tekib koheselt küsimus, miks mina ehitustöötajana pean olema nõus, et keegi registreerib iga minu käiku ja edastab selle riigile? See on selgelt jälgimistegevus.

Juba tavalises tootmishoones on tehniliselt sellist jälgitavust keeruline luua. Sul peab olema terve objekt piiratud. Süsteem peab välistama olukorra, kus üks teeb ukse lahti ja 20 selli läheb sisse. Vanglas on seda võimalik välistada, ehitusobjektil aga väga keeruline. Ehk siis millised nõudmised on seatud sellele elektroonilisele läbipääsusüsteemile? Kas järgmisena paneme ka näotuvastuskaamerad?

Põhimõte on selles, et kes tahavad petta, leiavad sellise süsteemi puhul kindlasti võimaluse, kes aga teevad asju ausalt, siis nende jaoks kulud suurenevad. Vigu ja pettusi välistava süsteemi ülespanek on kindlasti kulukas ja praegu väljatoodud numbrid ei kajasta seda õiget hinda ligilähedalegi.

Lisaks, miks siis piirduda ainult ehitus- ja metallitööstusega? Õmblustööstuses on näiteks palgad väga madalad, seal on suur oht, et konkurentsis püsimiseks üritatakse maksudest kõrvale hiilida. Ja kui juba laiendame reegleid metalli- ja õmlustööstusele, siis miks piirangud ainult neile rakendada? Riigitöötajatele võiks ju ka need rakendada – kas nad ikka viibivad oma töökohal kaheksa tundi. Üks asi on see, et me ei tea, kui palju keegi makse maksab, aga teistpidi peame kontrollima, et töö saaks tehtud ja inimesed viibiksid tööl. Maksumaksja on ka huvitatud, et tema raha ei makstaks põhjendamatult palkadeks välja.

Kokkuvõttes ei tohiks tekitada järjekordselt olukorda, kus oli hea ning õilis plaan, aga välja tuli “nii nagu alati”, ehk süsteem ei täida oma eesmärki.

Käisin Äripäeva maksuseminaril, kus panin kirja mõned asjad, mis jäid eelmisest kinnisvara maksuartiklist ja minu kogemuse loost välja.

Rahade liigutamine tütardelt emale

Rahade liikumine tütardelt ema-ettevõttele on järgnevad võimalused:

* maksa dividendina – aga see ei ole maksuefektiivne, eriti kui soovid selle kapitaliga teha edasisi investeeringuid. Kui plaan on raha kulutamiseks/oma tarbeks välja võtta, on see sobilik lahendus.

* laen ja laenu intress – siin peab kasutama turutingimusi ja meetodiks on võrreldava hinna meetod. Kolm lahendust, kust saada võrreldavaid hindu – Eesti pankade keskmine statistika, võlakirjalaadsed tehingud või ühisrahastus. Alt üles laene vaadatakse Maksuameti poolt väga tähelepanelikult ning neid peab Maksuametis deklareerima. Oluline on ka laenu tagastamise tähtaeg. Laen peab olema tagastatav.

* Jagunemine/ühinemine/liitmine – siin tuleb silmas pidada, et ei oleks eesmärgiga maksudest kõrvale hiilida. Kui väikegi kahtlus on, siis Maksuamet võib esitada lisaküsimusi ja lõpuks tõlgendada seda kui maksudest kõrvale hiilimist ning seab ikka maksukohustuse kasumi emaettevõttesse viimisel.

* Seltsingu loomine – luuakse investorite vahel seltsinguleping ja projektettevõte on seltsingutegelane. Sellisel juhul saab iga ettevõtja seltsingu eest teha tehinguid, aga lõpuks liigub kasum ja saadav raha omanikettevõtetesse ehk seltsingu osapooltesse. Selle meetodi miinus on see, et mitte ainult varad ei lähe üle omanikele vaid ka kohustused ja riskid.

* Aktsikapitali suurendamine ja seejärel vähendamine – Marko Saag ütles, et see meetod aitab ainult sellisel juhul, kui kunagi on aktsiakapitali väga suures mahus lisatud, aga peaksin seda veel uurima, sest see teema pole minu jaoks päris selge. Ometi mõned ettevõtted teevad seda.

Käibemaksu tähelepanekud

Kui ostad vana maja, mida plaanid renoveerida 110% ulatuses, siis tuleb arvestada, et kui plaanid ka laiendada 33% ulatuses, mis on piirmäär, et saab projekti linnavalitsusse esitada ehitusteatisega ning ei nõua ehitusluba, siis see 33%, mille osas laiendad, on Maksuameti silmis uus ehitus ja tuleb müüa käibemaksuga. Väga lihtne näide on see, et renoveeritakse maja ja 33% juurdeehitust tehakse katusealuse laiendus. Sellisel juhul peab katusealused korterid müüma km-ga. Olukord on vaieldav, kui katust ei saa piisavalt tõsta ja sinna laieneb väike osa renoveeritud viimasest korrusest.

110% maja ostusumma sisse lähevad peale maja maksumuse ka näiteks notari kulud, isegi laenu intress, mis on otseselt renoveeritava maja ostuks kulunud jne.

Sisse ei lähe kõik, mis ei ole majaga seotud – haljastus, piirdeaiad, asfalteerimised, tänavakivid, kõik, mis pole otseselt seotud ehitise endaga. Kommunikatsioonid on vaieldavad.

Tähelepanelik tuleb olla ka selle koha pealt, et kui ostad vana maja näiteks 100 000 euroga, siis ei saa hakata arvutama 110% renoveerimise hinnast puhtalt maja ostu hinnast. Sellest tuleb ära jagada maa osa – kui väärtuslik ja mis summas on selles piirkonnas maa. See peab olema põhjendatud. Kui näiteks selgub, et maa on väärt selle näite puhul 30 000 eurot ja maja 70 000 eurot, siis see 110% arvestatakse 70 000 eurost.

Kui müüa majast (projektist) enamuse, siis tuleb vaadata, kas on tegu eraldiseisva majandusüksusega. Maksuamet võib sellist tehingut käsitleda kui müügina osa ettevõttest. Sellisel juhul on oht sisend km-s. Sellisel juhul läheb sisendkäibemaksu kohustus üle ostjale. Müüja ei pea seda tasuma, ei tohikski, sest muidu peavad maksa nii müüja kui ostja.

Ostmisel on alati pöördmaksustamine. Ära kunagi müüjale maksa koos km-ga, sest sa pead ostjana maksma riigile nii kui nii hiljem km-u ise ära, sest sellise tehingu puhul läheb km-u kohustus automaatselt ostjale üle.

Raamatupidamine

Kinnisvarainvesteeringu õiglase väärtuse arvutamisel võib aluseks võtta ka üürivoogu, ei pea võtma hindamisakti. See on oluline just sellisel juhul kui tekib majanduslangus ja kinnisvara müügihinnad langevad rohkem kui reaalselt üüripindade üüride summad.

Kui tuleb majanduslangus ja kinnisvarahinnad langevad, siis saab bilansi korras hoida sellega, et tehakse otsus minna kinnisvarainvesteeringu õiglaseväärtuse meetodilt üle soetusmaksumusele. See peab olema põhjendatud, vastasel juhul seda teha ei saa/tohi. Kui juhatus otsustab minna üle õiglase hinna meetodilt soetusmaksumusele, siis soetusmaksumus kajastatakse bilansis viimase õiglase hinnana, mitte reaalselt soetatud maksumusena.

Bilansis on vaja kinnisvarainvesteeringud hoida stabiilsel tasemel seetõttu, et LTV oleks laenuandjate ja teiste huvigruppide lepingutega kooskõlas. ‘

Hiljem, kui majandus uuesti tõuseb ja ületab eelmise tipu taseme, siis on mõistlik tagasi üle minna õiglase väärtuse meetodile. Sellisel juhul peab aga arvestama maha selle perioodi amortisatsiooni. Soetusmaksumuselt õiglase hinnale üleminekut ei pea põhjendama.

Kui võtta kinnisvara firmas enda kasutusse, siis liigub kinnisvara investeeringutest põhivarasse. Sellisel juhul ei pea enam õiglast väärtust iga aasta üle arvestama. Põhivara arvestuses toimub ainult amortisatsioon. Siinkohal tuleb tähele panna, mis hinnaga investeering põhivarasse läheb.

Need olid mõned tähelepanekud, mis seminarilt lisaks kõrva jäid. Loodan, et tuletasid ka teile meelde mõned nüansid.

Väikearendajate ja -ettevõtjatena peame olema piisavalt laia silmaringiga, et teha mõistlike otsuseid teemadel, milles me ei ole spetsialistid. Kui meie ettevõtetes ei ole ühes või teises küsimuses kompetentseid inimesi, peame oleme vähemalt võimelised efektiivselt leidma õige koostööpartneri.

Uute majadele puhul kehtib käesolevast aastast reegel, et ehitusluba saab taotleda ainult liginullenergiaprojektidele. See tekitab väikearendajates kindlasti suurema küsimuse – millega peaksin ma nüüd arvestama? Mida projektides nüüd lisaks nõudma hakatakse?

Hinnanguliselt ligi pool CO2 emissioonist ei tule mitte autode heitgaasidest vaid hoopis hoonetest. Eestis on  teema väga aktuaalne ning hakkab tulevikus järjest suuremat rolli mängima. Kindlasti ei piirduta sellel aastal kehtima hakkavate nõuetega ning aja jooksul neid veel korrigeeritakse, aga praeguseks on tehtud juba oluline samm, millega kõik arendajad uute hoonete ehitamisel arvestama peavad.

Mis on ETA ja KEK

Kaalutud energiatõhususe klass (KEK) ja energiatõhususe arv (ETA klass) võivad olla erinevad. KEK kajastab reaalsete mõõtmiste tulemusi. ETA on projekti järgi tüüptingimustel arvutamise tulemus. ETA arvutamisel kasutatakse palju konstante ja olenemata sellest, mis tegelikult hoones toimuma hakkab, peab projekt neid konstante arvesse võttes vastama ettenähtud ETA arvule, et saada ehitusluba. Kui hoone projekt nõutud numbrile ei vasta, ehitusluba ei väljastata.

Hiljem võib hoone tegeliku energiatarbimise mõõtmisel selguda, et hoone onenergiatõhusam kui ETA arvutuste järgi (KEK parem kui ETA) või vastupidi hoone vastab tegelikult näiteks C energiaklassile, aga see pole enam oluline, oluline on, et projekt vastaks ETA nõudmistele.

Energiatõhususe arv

Energiatõhusust hinnatakse ühe numbriga, mis on 9 erineva näitaja summaarne kaalutud keskmine ja väljendatakse kujul ETA (kWh/(m2 a). ETA piirväärtus on ainuke energiatõhususe nõue.  Projekteerija või arendaja võib vabalt valida lahendused selle saavutamiseks.

Arendaja võib otsustada, kas saavutada vajalik energiatõhusus arhitektuurse lahenduse, või taastuvenergialahendust kasutades. Keerukam ja eksklusiivsem välisarhitektuur nõuab hoonelt enamasti rohkem taastuvenergiat.

Oluline on siiski teada, et alati peab hoone ise, ilma taastuvenergia tootmiseta, vastama vähemalt B energiaklassile, seega tuleb ka arhitektuurse projekti puhul hoolikalt tähele panna hoone säästlikkust.

Energiaklassid muutusid

Liginulleneregiahoone (A klass) = madalaenergiahoone (B klass) + lokaalne taastuvenergia tootmine

Oluline muutus on see, et kui varem võis hoone taastuva energiatarbimise hulka arvestada kogu keskkonnasõbralikult toodetud energia ehk siis 100% näiteks päikesekollektoritest saadud energia, siis uute nõuete kohaselt võib arvesse võtta vaid seda osa, mis läheb hoone oma tarbeks. Eks siis kõik see, mida võrku müüakse, ei lähe arvutuskäikudesse sisse. Suvel, kui päikest on palju ja päikesepaneelid toodavad rohkem energiat, aga samas energiavajadus küttele hoones on madalam, suunatakse enamasti suurem osa energiast võrku. See osa jääb kehtivate nõuete kohaselt arvestamata.

Hoonete B energiaklassi nõue taastuvenergiat arvestamata on sisse pandud seetõttu, et vältida olukordi kus hoone tegelikult ei ole energiatõhus ja seda üritatakse kompenseerida piisaval hulgal päikesepaneelide lisamisega.  Nii soovitakse vältida ebaratsionaalsete hoonete projekteerimist.

Näited: 

  1. Väikehoone puhul, mille köetav pind on suurem kui 220 m2, on B klassi uus nõue 120 kWh/(m2 a) ja A klassi nõue 100 kWh/(m2 a).  Vana A klass oli 50 kWh/(m2 a)), seega A energiaklassi nõue on läinud leebemaks. Hoone peab vastama A energiklassile. Seega ilma taastuvenergia tootmiseta peab maja vastama 120 kWh ja koos taastuvenergia omatarbeks tootmisega 100 kWh/(m2 a).
  2. Korterelamute puhul oli vana A klass 100 kWh/(m2 a) ja uus 105 kWh/(m2 a). Samuti on veidi leebemaks muutunud korterelamute B klass, mille nõue varasemalt oli 120 kWh/(m2 a) ja nüüd 125 kWh/(m2 a).

Tihtipeale võib projekteerimisel aidata maja B energiaklassi saavutamisel näiteks:

  • Ventilatsiooni paremad lahendused
  • LED valgustite kasutamine
  • arhitektuursed lahendused – mida väiksem on majal välispinna suhe sisepinnaga, seda efektiivsem on maja.

Vanad majad ja muinsuskaitsehooned

Uutele hoonetele on lihtne uusi ja rangeid nõudmisi esitada, aga vanu hooneid ei saa keegi otseselt sundida ümber ehitama. Seetõttu on mitmeid riiklikke toetusi neile majaomanikele, kes soovivad oma vana maja energiasäästlikkumaks muuta.

Muinsuskaitse all olevatele ja miljööväärtuslikele majadele uued nõuded ei kehti. Need välistatakse. Kui taotletakse Kredexi toetust, siis aktsepteeritakse ühe klassi võrra energiatõhususe tõstmist. Nende hoonete puhul tuleb tihtipeale ka Muinsuskaitseametiga läbi rääkida ja arutada, millised on aktsepteeritavad võimalused maja energiasäästlikkumaks muutmiseks ning toetuste saamiseks.

Erandid

Arvati, et turg ei ole veel päris valmis ja seetõttu toodi sisse ka mõned erandid. Uute hoonete projekteerimise puhul on nii, et keegi ei ütle, et päikesepaneelid tuleb panna, aga reaalsus on see, et ilma nendeta ei ole võimalik nõuetele vastavust saavutada. Eesti riik oli üks väheseid EL-is, kes ambitsioonikad numbrid kehtestas. Enamus riikidest ei ole neid veel sisse viinud.

Väikehooned köetava pinnaga alla 220 m2

Liginullenergiahoonete nõuet ei kohaldata väikeelamule köetava pinnaga kuni 220m2. Neile kehtivad madalaenergia ehk B klassi nõuded.

Siiski peab selline maja vastama B energiaklassile ilma taastuvenergia tootmiseta. See tähendab, et nendelt majadelt ei nõuta taastuvenergia tootmist, aga majad tuleb siiski ehitada energiasäästlikud, et nad vastaksid B energiaklassile.

Kõik suuremad majad peavad olema A klass. Õnneks väikehoonetel alla 220 m2 on uus B klass energiatõhususe arv 140 kWh/(m2 a), vana B energiaklassi energiatõhususe piirväärtus oli 120 kWh/(m2 a).

Palkmajad

Palkhoonetele antakse leevendust. Masintoodetud palkehitiste puhul, mille välisseinatarind on kogu hoone ulatuses vähemalt 180mm läbimõõduga soojustamata palk, rakendatakse energiatõhususarvu piirväärtuse tegurit 1,2. Ehk siis võib energiaarvu korrutada läbi 1,2-ga, käsitööna toodetud palkehitiste puhul võib läbi korrutada 1,25-ga.

A klass ei ole nõutav –

  1. kui ei ole majanduslikult põhjendatud
  2. ei ole tehniliselt teostatav

See on näiteks, kui on kõrghoone (pilvelõhkuja), mille katuse pinda pole piisavalt palju. Tehniliselt veel oleks kuidagi võimalik, aga see läheb väga kalliks.

Samuti kuuluvad sinna sellised majad, mis on varjatud päikese eest teiste majade poolt.

Ebaratsionaalsus – päiksesepaneelid ei ole majanduslikult põhjendatud

Kokkuleppeliselt ei ole põhjendatud kui taastuvenergia tootlikkus jääb alla 70% optimaalsest tootlusest. Siis võib selle ära jätta.

Kui katusel on varjupiirkond, sinna ei pea paigaldama päiksepaneele nendesse kohtadesse. See katuse osa, kus on üle 70% tootlikkuse, sinna tuleks siiski paneelid paigaldada.

Päiksepaneeli tootlused olenevad suunast ilmakaarte suhtes ja kaldenurgast.

Tehniline teostamatus

Näiteks kui päikeseenergiasüteem ei asu võrgu piirkonnas, mis on harv juhus. Tavapärasem olukord on see, et ei ole piisavalt varjestamata katuse pinda. Kui seda katuse pinda ei ole piisavalt, siis on vaja panna nii palju kui mahub. Fassaadi peale ei sunni keegi päikesepaneele paigaldama, kuigi see võimalus on tänapäeval juba olemas.

Ei tohi unustada, et kui isegi taastuvenergiat ei saa toota, peab hoone vastama B energiaklassile. Ka juhul kui suudetakse ära tõestada, et taastuvenergia tootmist ei ole ratsionaalne paigaldada.

Kokkuvõtteks

Projekteerimises ja arenduses tuleb uus hooaeg, hoonete ehitus muutub kallimaks ja loodetavasti hooned ise läbimõeldumaks. Samas peab tunnistama, et asi saab minna veelgi karmimaks. Näiteks praegu on elamuhoonete temperatuurivajaduseks arvestatud 21kraadi, aga see on vananenud number, reaalselt soovivad inimesed 23 kraadist toatemperatuuri. Sellest on räägitud väga mitu aastat ja tõenäosus on suur, et see number korrigeeritakse mingi hetk. See omakorda viib projekteerijad veelgi suurema kimbatuse ette, kuidas saavutada A ja B energiaklass hoonetele.

Arutelu koht kindlasti on see, et praegu ei ole arvestatud hoone terviklikku elutsüklit (hällist surmani – ehitusest lammutuseni). Seda arvutustes veel ei nõuta. Seega hetkel ei võeta arvese reaalseid kulusid hoone energiatõhusamaks muutmisel – elektripaneelide tootmine, utiliseerimine, projekteerijate lisatöö, paigaldused, paigaldusvahendite tootmine, transport jne.

See kõik, mida kirjutasin on küll väga ülevaatlik, aga teema on hetkel aktuaalne ja usun, et iga info, mis selle kohta tuleb, on hea teada. Eks nüüd peavad arendajad seda lihtsalt praktikasse rakendama ja siis selgub ka, kui palju reaalselt ehituse hinnad kallinevad tänu uutele nõuetele?

2019. aasta on kohe lõppemas ja on hea hetk teha kokkuvõtteid möödunud aastast ning seada uude aastasse uued eesmärgid ja tegevused.

Ise-enesest aastanumbri muutusega ju ei muutugi mitte midagi olulist, aga mõnel ajahorisondil on lihtsam teha kokkuvõtteid ja plaane. Mõni teeb seda igal aastal, aga mõni ei pea seda oluliseks. Mulle meeldib analüüsida möödunud aastat ning teha plaane järgmiseks. Eriti hea on, kui panna kirja kõik oma mõtteid, mida sooviksid järgmisel aastal teha ja saavutada. Sealt edasi on hea, eriti kui eesmärgid on suured, printida välja eesmärkide ja tegevuste kava ning panna kuhugi, kus neid kogu aeg näeb – näiteks külmkapi peale. Nii on nad silme ees ja tuletavad end Sulle kogu aeg meelde. Nii on  eesmärkidel palju suurem tõenäosus jõustuda! Ära unusta, et eesmärgid ise-enesest ei täitu kui Sa midagi ise ette ei võta. Puhtalt usust ja soovist ei juhtu midagi. Seetõttu ongi oluline kirja panna ka tegevused ja reaalselt neid tegevusi ka teha.

Minu jaoks läks möödunud aasta oodatust paremini, mis tänu 2019.aasta majandusnäitajate positiivsetele trendidele juhtus ilmselt paljudega 🙂.  

Esmalt ettevõtlusest. 2019.aastal tegime ja lõpetasime meie üürimajaprojekti Juurdeveo 25c, mis osutus veelgi edukamaks projektiks kui prognoosisime. Aga ennekõike olen ma väga uhke selle üle, et Tallinnasse nii ilus üürimaja on lisandunud. Olen kindel, et see üürimaja pakub ilusaid kodusid üürnikele veel pikaks ajaks. 

Teiseks viisime Jaak Roosaarega läbi  taaskord väga eduka kinnisvaraseminari, mida korraldame iga aasta septembris. Igal aastal tahame teha sellise ürituse, mida me ise ka täiesti naudime. Eesmärk, miks me seda teeme, on see, et kord aastas kokku kutsuda kinnisvaraga tegelevad inimesed, rääkida üheskoos majandusseisust, prognoosidest ja jagada mõned õpetused oma ala spetsialistidelt, aga ka lihtsalt kokku saada ja tunda rõõmu, et saame teha selliseid arendusi, mida tahame ja sellega väärtustada Eesti linnade kinnisvara. Tuleval aastal kaalume teha seminar mitmepäevaliseks. Nii mina kui Jaak saime sarnaselt seminatilt endale ”tuule tiibadesse” kinnisvara arenduses ja ehk see üritus aitab leida ka nii mõnelgi teisel oma rada selles valdkonnas.

Vinkel Group tegi oma ettevõtete struktuuris palju muudatusi 2019.aastal ja hea on minna 2020.aastasse selgema ja lihtsama struktuuriga.

Pehmemate väärtuste poole pealt õnnestus mul veelgi rohkem oma perega koos aega veeta ja reisidel käia. Pean väga oluliseks oma väärtuste ja põhimõtete lastele edasiandmist. Need kõik ei pruugi sarnaneda ühiskonnas väga levinud arvamustega, aga eesmärk ongi kasvatada oma lapsi selles valguses, kuidas mina näen, et on õige ja kõige parem elada. Ennekõike üritan neis juurutada seda, et me kõik vastutame ise oma elu ja heaolu eest, me ei saa oodata mitte kelleltki teiselt midagi. Hea ja õnnelik olek tuleb meie endi seest mitte väljastpoolt. 

2020. aastaks panin ma endale kirja järgmised soovid: 

* aidata start-up ettevõtteid olles nende mentor ja investor

* naisettevõtluse edendamine

* jätkata kinnisvara-arendusega

* õppida finantsjuhtimist ja -aruandluse lugemist

* olla avatum esinemistele, mis toovad kasu kuulajatele

* viia läbi järjekordne väga hea Kinnisvaraseminar 2020. Igal aastal proovime teha üha paremat seminarikava ja kutsuda meiega ühinema sellised inimesed, keda on kasulik ja samas põnev kuulata.

* märkimisväärselt suurendada oma aktsiaportfelli

* kirjutada Vinkel Groupi blogisse regulaarselt oma mõtteid ja kogemusi. Ehk on sellest abi ka teistele, kes ettevõtluse või kinnisvaraga tegelevad.

* jätkata oma laste suunamist ja neile aja pühendamist. Mitte ainult nende pärast, aga ka enda pärast, sest see aeg on nii nauditav… 

Hetkel on need veel soovid, mida pean eesmärkideks vormistama. Eesmärgid erinevad soovidest selle poolest, et nad on reaalselt mõõdetavad. Samuti pean paika panema veel konkreetsed tegevused nende eesmärkide saavutamiseks.

Soovin kõigile lugejatele edu oma eemärkide püstitamiseel ja nende täitmisesel! 

Pilvebüroo küsis minu käest mõtlemapanevaid küsimus ettevõtlusest ja minu õppetundidest. Siin minu vastused:

Kolm põnevat fakti Sinu kohta?

  1. Mulle meeldib rahu ja vaikus. Parimad lahendused probleemidele või väljakutsetele tulevad olles lihtsalt vaikuses ning lastes mõtte vabaks.
  2. Paljud seostavad mind kinnisvaraga, aga mul on ka teisi investeeringuid. Keegi kunagi naljakal kombel nende kohta ei küsi midagi.
  3. Mulle väga meeldib tennist mängida

Kuidas sai Sinust ettevõtja?

Mulle on alati meeldinud teha neid asju, mida mulle meeldib teha, teha neid sellel ajal, kui mulle sobib ning nii, kuidas mulle meeldib. Selliselt ongi võimalik ainult olla ettevõtja, sest nii saad oma visiooni kõige paremini realiseerida.

Hea meelega aitan kaasa inimestel võtta ohjad oma elus enda kätte ja teha ära need asjad, mida nad tahavad teha. Unistada on tore, aga teha ja tulemust näha on veelgi toredam

Elu ja oma tegevusi tuleb nautida, siis oled ka selles edukas

Kuidas Sa kirjeldaksid oma ettevõtet mõne lausega?

Minu puhul ei saagi välja tuua ühte ettevõtet, pigem on tegu ettevõtete grupiga. Ma olen asutanud ja olen juhatuse liige Vinkel Group OÜ-s, kes omab mitut erinevat toimivat ettevõtet:

Koidu Ehitus OÜ – ehituse peatöövõtuettevõte, kes teostab meie arendusobjektidel ehituse peatöövõttu. Koidu Ehituse brändi alt ka müüme oma kinnisvaraarendusi.

Koidu Apartments – see on bränd, ettevõtte nimi on praegu muutmisel samanimeliseks. Tegu on haldusettevõttega, kes haldab nii meie kui meie investorite üüriportfelli.

Iga arendus on varakaitse eesmärgil erinevas firmas. Oma praeguse meeskonnaga oleme arendanud 4 korterelamut Tallinnas, millest kolm viimast on jätkuvalt meie portfellis üürimajadena:

Koidu 59 – https://www.koiduehitus.ee/koidu59/

Väike-Patarei 8a – https://www.koiduehitus.ee/vaikepatarei8a/

Kauba 10 – https://www.koiduehitus.ee/kauba10/  

DepotHouse, Juurdeveo 25c – www.depothouse.ee

Vinkel 8 OÜ – arhitektuurse klaasi edasimüük. Karastatud klaas, lamineeritud klaas, trükitud ja klaasi lõikamised, lihvimised. Müük Rootsi, Norra, Soome ja mingil määral ka Eesti.

Milline on Sinu kõige olulisem õppetund ettevõtluses?

Kõige olulisem õppetund, mida ma oskan välja tuua, on see, et tuleb võtta vastutus ja mitte eeldada, et keegi teine midagi Sinu eest ära teeb. Mitte süüdistada teisi oma olukorras. Kõik on Sinu enda teha. Kui Sulle ei meeldi midagi Sinu elus, siis ei maksa oodata, et keegi teine seda võiks parandada. Ükskõik, mis põhjus on, alati saad AINULT Sina ise selle olukorra paremaks muuta.

Mida varem me sellest aru saame, et me teeme oma elu ise, seda lihtsam on elada.

Lisaks tooksin välja ka selle, et ÄRA TAHA ühtegi asja niisama saada. Kui selle lähenemise võtad omaks, siis Sa ei ootagi midagi niisama, saad aru, et pead ise kõige saamiseks vaeva nägema. See on teisest küljest ka väga hea vabanemine, sest ei teki kunagi kadedust, kasvõi väikest, et keegi teine võitis lotos miljoneid või sai suure päranduse. Need on kindlasti utreeritud näited, aga ma tahaks lihtsalt sellele tähelepanu pöörata.

Imeline teadmine on see, et ei olegi oluline, kuhu sa oma tegevuse ja visiooniga välja jõuad, kogu see teekond ja kogemused annavad tohutu enesearengu, milles seisnebki kõige suurem väärtus.

Jaga oma linke, kuidas Sind leida?

Koduleht: www.koiduehitus.ee

Koduleht: www.vinkel.ee

FB leht: https://www.facebook.com/koidu

Vestlusring kinnisvara teemadel, kuidas said alguse minu kinnisvaraarendused, millisesse kinnisvarasse mina usun ja miks ma investeerin just sellesse sektorisse.

Loodan, et on põnev ja inspireeriv kuulamine:

https://investeerimisklubi.ee/karin-vinkeliga-kinnisvara-arendamisest-ja-investeerimisest/

Investeerimisklubi sissejuhatus saatesse:

Karini ettevõtjaks kujunemise lugu on meeletult inspireeriv, mis ühtlasi sisaldab endas paljusid väärtuslikke õppetunde ning põhimõtteid. Saate esimeses pooles arutleme näiteks:

  • Kuidas leidis Karin endas ettevõtja mentaliteedi?
  • Millised olid tema suuremad avastused, õppetunnid esimestelt tööprojektidelt?
  • Milline oli Karini kinnisvarani jõudmise lugu? Kuidas see arenes?

Jätkame konkreetsemalt kinnisvara teemadel, võtame fookusesse arendustegevuse. Arutleme:

  • Millised on Karini põhimõtted kinnisvara arendusprojekti valikul?
  • Millised on olnud peamised väljakutsed projektide arendusfaasis?
  • Kuidas ehitada tugev meeskond ning hoida ärisuhted toimivana?

Vestleme ka elukondlikusse kinnisvarasse investeerimisest. Uurime:

  • Milline on Karini enda kinnisvara investeerimisportfelli ülesehitus?
  • Millised on hea üürikinnisvara omadused?
  • Millised on olnud suurimad väljakutsed ning lahendused?

Oleme Karinile ääretult tänulikud, kes ühines meiega tunnisele vestlusele, et jagada enda põhimõtteid, edulugu, ühtlasi isiklikku kogemust ja nägemust kinnisvara valdkonnast. Palju häid mõtteid, palju kasulikke teadmisi! 

Karini varasemad esinemised InvesteerimisFestivalil:

Investeerimisklubi meeskond: Paavo Siimann, Markus Roogna, Ahti Kaskpeit, Petri Hütt